Vestmannaeyjar ehk Vestmannisaared

Arvatakse, et Vestmannaeyjaril on elatud juba enne Islandi asustamist. Saarte ajalugu kirjeldab värvikaid, kohati isegi hirmutavaid sündmusi. Seal elati „mere armust“, kuid ellujäämine sõltus ka kutsumata külalistest, kes aeg-ajalt saarele sattusid. 1627. aastal randus saarel kolm laevatäit türgi mereröövleid. Mitmed saareelanikud tapeti, palju inimesi (242) vangistati ja viidi orjadeks. Üksikud pääsesid põgenema, varjates end koobastes. Mereröövlid viisid kaasa kogu saarel oleva vara ning saare kirik põletati maha. Mõnel vangistatul õnnestus hiljem koju tagasi pääseda. Pastor Ólafur Egilsson kirjutas türgi mereröövlite saarelkäimisest raamatu. Sel moel säilisid sündmused kirjaliku dokumendina. Suuline pärimus vestab aga saareelanike saatusest türklaste maal.

Tänapäeval on Vestmannisaared tuntud ennekõike 1973. aastal toimunud vulkaanipursete tõttu, kui traagiliste sündmuste tagajärjel Heymaey saare (Kodusaar) pindala laienes ja lisandus uus mägi. 23. jaanuaril 1973 avanes Heymaey idapoolel 1600 meetri pikkune tuldpaiskav kraater. Tulemöll algas öösel, kuid õnneks olid kalatraalerid sadamas ning nende abil õnnestus kõik inimesed juba enne hommikut evakueerida. Laava ja tuhk jõudsid teha palju kahju, sest vulkaanipursked kestsid juunini. Selle tulemusel laienes saare pindala paari ruutkilomeetri võrra. Saare suurimaks mureks oli sadama käekäik. Laavavood paistsid voolavat otse eluliselt tähtsasse sadamavette. Tuletõrjujad otsustasid pritsida külma vett otse kuuma laavavoogu, peatades selle kulgemistee sadama suunas. Katse sadam päästa õnnestus üle ootuste hästi ja kummalisel moel said saarlased endale parema sadama kui ei kunagi varem.

Sadama säilimine lahendas saareelanike saatuse küsimuse. Kohe pärast vulkaanipurset hakati linna tuhast puhastama. Palju vabatahtlikke tuli appi ka teistest riikidest. 1345 majast 400 jäi laava ja tuha alla ning 400 maja olid väga kehvas seisukorras. Ent inimesed ei andnud alla ja juba järgmisel sügisel alustasid tööd avalikud asutused nagu nt postkontor ja kool. Taastati telefoniliinid ja elektrijaam. Oktoobri möödudes pöördus koju tagasi üle 1200 inimese. Taastustööd kestsid aastakümneid.

Vulkaanipursetest oli kahju kõrval ka kasu, sest saareelanikud avastasid uue võimaluse soojusenergia tootmiseks. Laava, mis sööstab maakoorest on pikka aega kuum. Veetorud veeti läbi kuuma laavamassi ja kuumenenud veega sai kütta elamuid. Neil päevil köetakse kõiki Heimaey saare maju „laavasoojusega“.

Mäge, mis tekkis saare kõrvale vulkaanipurske tagajärjel, hakati kutsuma Eldfjalliks, ehk lihtsalt Tulemäeks. Vestmannaeyjarist edela poole tekkis vulkaanipurskest 1963. aasta 14. veebruaril Sturtsey saar, kuhu 1966. aastal asutati vulkanoloogiajaam. Saarestik ja selle põnev ajalugu meelitab turiste kõikjalt maailmast. Nii on turism kalanduse kõrval väga tähtsaks elatusallikaks ka Vestmannaeyjari elanike jaoks.