Þingvellir

Þingvellir (Thingvellir) on muistne rahvakoosolekute pidamise paik, mis asub Reykjavíkist 50 km kaugusel Edela-Islandis. See ajalooline koht on islandlastele väga oluline, sest just seal sai alguse maailma esimene demokraatlikel põhimõtetel tegutsev parlament.

Rahvakoosolek kogunes esimest korda 930. a. pKr ja Islandi parlamendi alguseks peetakse just seda aastaarvu. Praegu on Þingvellir pigem sümboolne paik. Seal kuulutasid islandlased 1944. aastal välja oma iseseisvuse. Riigi 50. juubelit peeti samuti Þingvelliris. Sinna on maetud ka rahvalaulikud Pétur Hallgrímsson ja Einar Benediktsson. Kirik on seal asunud alates 1017. aastast, kui islandlased pöördusid ristiusku. Praegune kirik pärineb 1860. aastast ning tegutseb tänini, olles huvilistele alati avatud.

Þingvelliri asukoht on eriline, kuna see jääb täpselt Põhja-Ameerika ja Euraasia mandrite vahelisse liitekohta. Seda liitekohta ääristab kunagi väga ammu maakoore lõhenemisest tekkinud kuristik – Almannagjá – Rahvakohtunike Kuristik.

Vajunud maalohku tekkis järv, Þingvallavatn, mis on ka Islandi suurim järv. Järve vesi on selge ja külm. Soome re?issöör Marko Röhr on teinud Þingvallavatnist filmiVedenalainen Islanti (Veealune Island). Seal sukeldub ta Þingvallavatni sügavatesse ja ohtlikesse põhjavetesse.