Reykjavík

Reykjavík on Islandi pealinn. Linnas ning selle ümbruses elab suurem osa islandi rahvastikust. Seisuga 1.12.2003 registreeriti Reykjavíkis 113 387 elanikku.

Reykjavíki esimeste asukate nimed on säilinud vanades käsikirjades. Maa asustamisest jutustavas Landnámabókis kirjeldatakse üksikasjalikult kuidas Ingólfur Árnarson jõudis Skandinaaviast Islandisse. Ta oli esimene „maahõivaja“, kel jätkus julgust reisida asustamata saarele, millest meremehed olid jutustanud. Kui Ingólfuri laev saarele lähenes, heitis ta oma spetsiaalsed puidust nikerdatud ausauad (öndvegissúlur) merre. Ta otsustas elama asuda kohta, kus meri sauad kaldale uhtus. Kaks Ingólfuri sulast Vífill ja Karli leidsid sauad ning leiupaika ehitati esimesed elamud. Landnámabókis öeldakse Ingólfuri kohta veel järgmist: „Ta elas Reykjarnesis ja ausauasid hoiti kambris“.

Algselt oli Reykjavík vaid provints teiste seas. Uusasukad läksid elama saare igasse kanti ning Reykjavík ei omanud erilist staatust. 18. sajandi teisel poolel rajati esimesed väiketööstused. Pärast seda koondati kõik tähtsamad valitsusasutused üksteise järel Reykjavíkki. Linnaõigused anti 1786. aastal.

1986. aastaks, linna 200. juubeliks oli Reykjavíkist kujunenud kultuuri, hariduse, võimu ja tööstuse keskpunkt. Aja jooksul on islandlased koondunud elama pealinna ja selle ümbrusesse.

Tänapäeval näeb Reykjavík välja nagu iga teinegi kaasaegne pealinn, kus eksisteerivad parlament, kõrgkoolid, muuseumid, teatrid, kinod jmt. Üks suur erinevus siiski esineb – kuna soojus ja valgustus saadakse geotermaalenergiat rakendades, on Reykjavíki õhk väga puhas.

Teised Põhjamaad on Reykjavíkis hästi esindatud. Kaunis paigas tiigi ääres, Islandi Ülikooli külje all asub soome arhitekti Alvar Aalto projekteeritud Põhjala maja (Norræna húsið). Selle maja seinade vahel saavad kokku erinevad Põhjamaade ja Baltimaade kultuurid. Majas saab lugeda kirjandust kõigis Põhjamaade keeltes, samuti saab kuulata meie põhjanaabrite heliloomingut. Õdusas kohvikus on kättesaadaval erinevate Põhjala riikide päevalehed. Sealsetes klassiruumides korraldab ülikool põhjamaiste keelte loenguid. Aulas peetakse filmi- ja kirjandusõhtuid, korraldatakse kontserte. Esimese korruse näitustesaalis tutvustavad Põhjamaade kunstnikud oma loomingut. Põhjala maja ei paku huvi mitte üksnes Põhjamaade elanikele, vaid ka paljudele teistele Islandist huvituvaile inimestele.

Veel Reykjavíkist.