Majandus

Island on edukas (lühendatud soomekeelsest artiklist Islannilla menee lujaa)

Ajaleht Kaleva                                         
Islandi aukonsul Lauri Lajunen
10.11.2006

Islandi majandus ja rahvaarv kasvavad kiiremini kui teistes Põhjamaades. Kümne aasta jooksul on majanduskasv olnud kaks korda kiirem kui euroaladel. Börsiindeksid on kerkinud 50 – 60 protsenti aastas. IMD World Competitive Yearbook 2006 hindas Islandi  Euroopa esimeseks ja maailma neljandaks konkurentsivõimeliseks maaks. Rahvaarvu ja kogutoodangu produkti ning ostujõulisuse suhe asetab Islandi jõukuselt viiendale kohale maailmas.

Elatustase on kõrgem kui Soomes, Rootsis või Saksamaal ning see väljendub muuhulgas külluslikus luksuskaupadele kulutamises. Suurem osa  tarbekaupu ja tehnikat imporditakse, kuna riigis on vähe omatoodangut. Selle asemel leidub aga ohtralt energiaallikaid ning see on odav. Elektrit toodetakse vee jõul ja keskküte tuleb põhjaveest, mis on kuumenenud maa all asuvate magmakollete mõjul.

Kalatööstus moodustab  60 protsenti Islandi ekspordist, kuid  tööle on rakendatud vaid 10 protsenti. Nii alumiiniumi tootmine kui ka turism jätkavad tõusujoones. 2006. aasta alguses oli islandi börsifirmade kokkuarvutatud turuväärtuseks umbes 20 miljardit eurot, mis moodustab 186 protsenti riigi brutotoodangust. Soomes oli vastav arv 125 protsenti. Riigi suurimateks börsifirmadeks on pangad, samuti ravimi-, teenindus- ja jaekaubandusfirmad.

Kiire jõukuse kasv paistab silma igal pool. Üheski teises pealinnas ei näe liikluses nii palju  uhkeid, suurerattalisi maastikuaotosid kui Reykjavikis. Inimesed on moeteadlikud ning istuvad õhtuti kallites trendikates restoranides. Ka Coca-Cola tarbimises on islandlased nüüd maailma juhtivaks rahvaks. Riigisisene ränne on olnud jõuline ja 300 000 islandlasest kaks kolmandikku elavad pealinna piirkonnas. Kõikjal on märgata ehituskraanasid. Reykjavikki ja selle lähiümbrusse ehitatakse ohtralt uusi kortermaju, hotelle ja kaubanduskeskuseid. Töötus puudub ning ehitustöölisi palgatakse Poolast, Balti riikidest või Aasiast.

Sageli on imeks pandud, nähes islandlastest investoreid etendamas märkimisväärset rolli suurtes välisettevõtetes. Rikkad islandi investorid on haaranud oma valdusesse tuntud Euroopa ettevõtteid ja on poekettide, lennufirmade, investeerimispankade ja telekompaniide omanikeks. Soomes on nad ostnud muuhulgas Finnairi ja Elisa osakuid. Rymättyläs tegutsev Boy-heeringa nime all tuntud kalakonservide ja valmistoodete hulgimüügiäri Boyfood Oy läks eelmisel kevadel islandlaste omandusse. Islandlaste poolt ostetud inglise ning norra firmades töötab üle 100 000 inimese.

Viimasel ajal on Islandi majandusarengule jätnud oma pitseri äkilised muutused. Island on maailma väikseim majandusruum, millel on oma valuuta ning Islandi krooni kursi heitlikkus on külvanud rahaturgudele ebakindlust.

Viimastel aastatel on Islandi majandusest õhkunud ülekuumenemise märke, mida iseloomustab võimas nõudlus, elamupindade hinna kiire tõus ja inflatsiooni kasvu kiirenemine. Kui inflatsiooni tase oli aastal 2003 vähem kui 3%, siis nüüdseks on see kerkinud 8%-ni. Islandi keskpank on pidanud tõstma intressimäära, mis on praegu rekordilised 13,75 %. Riigivõlg välismaa pankades moodustab 300% rahva kogutoodangust. Valitsuse sõnul maalib see arv siiski vale pildi tegelikust olukorrast, sest islandi ettevõtete võlgasid ei saa võrrelda kodumaise rahva kogutoodangu produkti väärtusega – enamus ettevõtetest paiknevad välismaal.

Rahvusvaheline Valuuta- ja Rahanduskomitee näeb hoolimata ohu märkidest Islandi majandustulevikku vägagi helgena. Islandi majanduse tugevateks külgedeks on tema avatud ja paindlik turg, tugevad ettevõtted ning asjaolu, et loodusvarad on kontrolli all.

Island on kindlalt määratletud majanduspoliitika abil aidanud ilmavalgust näha majandusimel, ning on selge tunnistus sellest, et ka väike võib olla edukas. Mida toob tulevik Islandi majandusele? Islandi krooni ebakindel kurss on lisanud tarbija ellu huvi euro ja Euroopa Liiduga liitumise vastu.

LINKE

• Trade Council of Iceland
• Invest in Iceland Bureau
• Ministry of Fisheries
• Central Bank of Iceland
• Iceland Export Directory
• Ministries of Industry and Commerce