Thorri pidu
Žorrablót
Thorri pidu
Žorri
Islandlased peavad veebruaris pidustusi, mis mööduvad Žorri (Thorri) nime all. Žorri on muinasislandi väljend ja märgib ühte sõna, mis hõlmab endas talve kõiki nelja kuud. Žorri algus tähendas, et pool talvest on möödas ja teist samapalju on veel ees. Esialgu arvestati žorri alguseks taliharjapäevale järgnevat täiskuud, kuid nüüdsel ajal jääb selle algus jaanuarikuu 19. ja 25. kuupäeva vahele, seejuures alati reedesele päevale. Žorrablót’i teatakse juba 13. sajandist, kuid selle tegelik tähistamise algus ei ole teada. Žorri kui nimi märgib ka loodusnähtuste isikustamist: Žorri on Lume poeg (Orkneyingasaga), talvehaldjas.
19. sajandist alates on islandlased korraldanud talvehaldja pidustusi (Žorrablót). Sündmuse juured peituvad skandinaavia muinasusundis, kuid nüüdseks on peol juba pikka aega islandlaste nägu. Kombestiku järgi tulid õpetlased ja ametnikud kokku selleks, et juua Žorri terviseks ning laulda vanu ja uusi rahvalaule. Kõnealustel koosviibimistel meenutati ka muistseid jumalusi.
1958. aastast alates hakkas Reykjavķkis asuv Naustiš’i restoran külastajatele pakkuma spetsiaalset Žorri peomenüüd (Žorramatur). See sisaldab vanade kommete järgi valmistatud traditsioonilisi piduroogi. Vana kombe järgi tähistavad islandlased talve selja murdumist erilisi pidusööke nautides. Ettevõtted, asutused ja pered korraldavad kõikjal üle maa suuri koosviibimisi, restoranides pakutakse traditsioonilist Žorrablóti menüüd ning poodidest saab osta valmispakitud Žorri rahvusroogi.
Žorri peomenüü ei pruugi välismaalasele just kõige ahvatlevam paista, kuid minevikust lugu pidavale islandlasele on rahvustoidud elav mälestus ajast, mil külmkappe veel ei olnud ega toidukaup tulnud poelettidelt. Kuivatatud kala, hapendatud hai, oinamunad, suitsutatud talleliha ja lambamaos maksavorstid on tänapäeval nii mõnegi meelest delikatess. Hõrgutiste hulka kuulub ka lambapeast valmistatud sviš, mis on valmistatud sel moel, et kõigepealt eemaldatakse peast karvad, seejärel lõigatakse pea pooleks ja ajust tehakse hautis. Poolik lambapea pannakse uuesti kokku ja keedetakse. Sviši süüakse nii soojalt kui külmalt. Menüüsse kuulub kindlasti ka lambast tehtud verikäkk blņšmör, mis kujutab endast verest, jahust ja rasvast tehtud segu. Käkid keedetakse väikestes õmmeldud lambamaost kotikestes. Liharoogade kõrvale pakutakse kartuleid, rukkijahust valmistatud õhukesi karaskeid flatkökur, samuti kuumaveeallika soojuses küpsetatud rukkileiba hverabrauš. Hverabrauš küpseb aeglaselt kuumas allikavees suletud kaanega metallanumas. See on toekas, magus leib, mida kutsutakse ka "peeruleivaks". Flatkökur'eid süüakse harilikult või ja suitsutatud tallelihaga – hangikjöt.
Žorri pidustuste juurde kuulub kindlasti ka kodumaine alkohoolne jook brennivķn. Selle kange rahvusjoogiga loputatakse suust ka kõige vängem maitseelamus (nt hapendatud hai ehk hįkarl). Kui on joodud brenniviina, tõuseb tuju ja vanadel islandi rahvalauludel lastakse valjul häälel kõlada.
Tuntuim rahvalaul on ehk Nś er frost į frón.
Allikad:
Saga daganna/ Įrni Björnsson. - Mįl og Menning, 1996. (lühike ingliskeelne variant sellest on High Days and Holiday. - Mįl og Menning, 1995)
Matkaopas: Vastakohtien Islanti/Sigurbjörg Įrnadóttir ja Jouko T. Parviainen. - Yliopistopaino, 1994
The New Icelandic Cookbook/ toim Atli Vagnsson. - Mįl og Menning, 1997