Islandi President

Presidendivalimised toimuvad Islandil iga 4 aasta tagant otseste valimiste teel. Valitsusaeg võib olla pikem, juhul kui president tagasi valitakse. Kõige pikemat aega on valitsenud maailma esimene demokraatlikul teel valitud naispresident Vigdís Finnbogadóttir ja Ásgeir Ásgeirsson, kes mõlemad olid riigipea ametis kuusteist aastat. 1996. aastal presidendiks valitud Ólafur Ragnar Grímsson alustas oma teist valitsusaega 1. augustil 2000. Sel korral aga ilma valimisteta. Kui president soovib pärast nelja-aastast ametiperioodi jätkata ja teisi kandidaate pole, ei toimu uusi valimisi. Nii peatatigi valimised, kuna piisava toetusega vastaskandidaati ei leidunud. 26.6.2004 peetud presidendivalimistel sai Ólafur Ragnar Grímsson kolmandat korda riigipeaks, ning seda kindlal häälteenamusel (85% seaduslikest häältest).

President täidab eelkõige esindusfunktsiooni. Alþingi vastuvõetud seadused jõustuvad pärast presidendi allkirjastamist. Kui ta keeldub alla kirjutamast, tuleb seadus panna rahvahääletusele. Juhul kui presidendi seisukoht võidab, ei rakendata kõnealust seadust. Muul juhul jõustub seadus ilma presidenti allkirjatagi. Islandi ajaloo jooksul on president vaid ühel korral vetoõigust kasutanud, see juhtus 2004. aasta juuni alguses just enne presidendivalimisi. Presidendi ülesannete hulka kuulub valitsuse moodustaja nimetamine, ükskõik millised valimistulemused ka ei oleks. Presidendi ametikodu asub Bessastaðiris, mis jääb 12 km kaugusele Reykjavíkist. Presidendi kantselei paikneb valitsuse hoones Reykjavíki kesklinnas Sóleyjagatas.

Islandi Vabariigi president Ólafur Ragnar Grímsson sündis 1943. aastal Ísafjörðuris Lääne-Islandil. 1962. aastal sai ta Reykjavíkis keskhariduse ja jätkas õpinguid Manchesteri Ülikoolis. Ta õppis majandust ning politoloogiat. 1970. a kaitses ta doktorikraadi politoloogias ja asus lektoriks Islandi Ülikooli. Ta oli ülikoolis professor aastani 1988. Ametiaja jooksul oli ta tegev ülikooli ühiskonnateaduste õppetooli loomisel. Ajavahemikus 1988-1991 oli ta rahandusminister. Ólafur Ragnar Grímsson oli pikka aega ainus Islandi president, kes tegutses aktiivselt poliitikuna. Tema kaks eelkäijat olid tuntud pigem kultuuri- ja teadusvaldkondades. Ólafur Ragnar Grímsson alustas poliitikukarjääri tsentristlikust Eduerakonnast, siirdudes seejärel vasakpoolsesse Rahvaliitu. Kaheksa aastat oli ta Rahvaliidu esimeheks (1987-1995). Ó. R. Grímsson on teinud palju nii kodu- kui välismaa heaks ning tema esseid ja artikleid on avaldatud mitmes islandi ja välismaises teaduslikus väljaandes.

Riigi esimene leedi. President Òlafur Ragnar Grímssoni esimene abikaasa Guðrun Katrín Þórbergsdóttir suri 12. oktoobril 1998.

2003. aasta maikuus abiellus Ólafur Ragnar Grímsson Dorrit Moussaieffiga.