Alžingi
Alžingi

Alžingi, Althingi (Rahvakoosolek) on Islandi vanim ja tähtsaim valitsusorgan, mis asutati Žingvelliri orus 930. aastal ning selle tuhandeaastane tegevus on jätkunud peaaegu katkematult tänaseni. Alates 1881. aastast peab Alžingi istungeid Reykjavķkis asuvas parlamendihoones (Alžingishśsiš). Eriolukordades, nagu 1944. aastal, tuldi kokku Žingvelliris.
Alžingi saadikud valitakse iga nelja aasta tagant korraldatavatel valimistel. Valimispiirkondi on kokku kaheksa. Kõigil vähemalt 18aastastel kodanikel on hääletamisõigus, samuti on neil õigus kandideerida Alžingi.
Alžingile kuulub kõrgeim seadusandlik võim. Tema koostab riigieelarved, määrab maksud, samuti tegeleb ta kodanike õigusi ja kohustusi puudutavate küsimustega. Põhiseaduse järgi on istungid kõigile avatud. Istungeid juhatavad spiiker ning neli asespiikrit.
Alžingis töötab 12 alalist komisjoni, neist igasse kuulub 9 saadikut, v.a majanduskomisjon, millesse kuulub 11 liiget. Alžingile allub otseselt kaks riigiautust: Riigikontroll (Rķkisendurskošun) ja Ombudsmani kabinet (Umbošsmašur Ažingis).
Erakonnad, kes kuuluvad Alžingisse viimaste valimistulemuste alusel:
|
Iseseisvuserakond (Sjįlfstęšisflokkur) |
22 liiget |
|
Eduerakond (Framsóknarflokkurinn) |
12 liiget |
|
Koonderakond (Samfylkingin) |
20 liiget |
|
Rohelised-vasakpoolsed (Vinstri hreyfingin-gręnt framboš) |
5 liiget |
|
Liberaalid (Frjįlslyndi flokkurinn) |
4 liiget |
Viimased valimised toimusid 10.5.2003. Võitjaks osutus Iseseisvuserakond, kes kogus 33,68% antud häältest ning jätkab Alžingis suurima erakonnana. Eduerakonda esindab 12 liiget, nii oli ka eelmiste valimistulemuste järgi. 1999. aasta maikuus ühinesid Sotsiaaldemokraatlik erakond (Alžżšuflokkurinn), Rahvaliit (Alžżšubandalagiš) ja Naisteerakond (Kvennalistinn), moodustades kolmikliidu. Sellest ühisrindest eraldus viimastel valimistel Alžingi pääsenud Roheliste-vasakpoolsete liikumine. Ka Liberaalide erakond moodustati enne 1999. aasta valimisi.

