Maavärinad

Maavärisemine on Islandil tavaline nähtus, mis tuleneb saare asukohast - Island paikneb kahe mandrilava vahelisel liitekohal. Muutusi maakoores jälgitakse pidevalt 37 valvepunktis. Iga nädal registreeritakse rohkem kui 300 2pallist maavärinat Richteri skaala järgi. Võimsamaid maavärinaid (7 palli Richteri järgi) on olnud aasta jooksul kokku 80-100. Sageli toimuvad need Reykjavíkist 60 km kaugusel asuva Selfossi linna idapoolel.

2000. aasta suvel said islandlased taas tunda, kuivõrd õhuke on maakoor nende jalge all – juunis toimusid maavärinad kahel korral maa lõunaosas. Kõige rohkem mõõdeti 6,5-6 palli Richteri järgi (näiteks 21. juunil 2000 registreeriti kokku 2300 väiksemat võnget). Olukord oli eriti tõsine Selfossist ida pool Hekla piirkonnas. Kuigi inimesed ei kaotatud elusid, olid materiaalsed kahjud tohutud. Hilisem maavärin jättis mitmed pered koduta ja tekitas tunduvalt rohkem kahju kui juunikuus toimunu. Paljudes kohtades katkesid telefoniliinid. Maanteed purunesid ja geotermilise vee seadmed hävisid siis, kui puuraugud sulgusid. Maavärinad olid ulatuslikud. 21. juuni värisemisi oli tunda Reykjavíkiski, kus mõnedesse majadesse tekkisid praod. Viimasest suuremast maavärinast saare lõunaosas oli möödunud 104 aastat.