Loomastik

Maismaal elavad imetajad

Kui Island 9. sajandil asustati, ei elanud maal muid imetajaid peale polaarrebase. Rebased on nüüdki laialt levinud ja tekitavad lambakarjadele jätkuvalt kahju. Inimene tõi endaga saarele kaasa rotid ja hiired. 18. sajandi lõpul toodi Norrast põhjapõtru, kelle järglased elavad metsikult Ida-Islandi ülangutel. 1930. aastatel alustati naaritsafarmindust. Lahtipääsenud naaritsad levisid ka loodusesse. Nad on suureks ohuks lindudele ja siseveekaladele.

Mereimetajad

Islandi vetes ujub 17 eri vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Vaalu kütiti palju 1986. aastani. Nüüd ei ole nad enam väljasuremisohus. Hülgeid jahitakse peamiselt naha pärast.

Koduloomad

Levinumad koduloomad on veised, lambad (üle 500 000) ja hobused (ca 80 000). Lisaks peetakse lehmi, sigu, kitsi, kasse, koeri, parte, kanu, kalkuneid ja tuvisid.

Linnud

Islandi loomastiku tähtsaima osa moodustavad linnud, keda on kokku loetud umbes 300 eri liiki. Nendest 73 liiki pesitsevad saarel alaliselt, 6 liiki peatuvad maal rändeajal, 30 liiki talvituvad ning ülejäänud liigid sattuvad saarele juhuslikult. Kohalikud levinuimad linnud on mere-, vee- ja karklinnud.

Röövlinnu liikidest on tuntuim islandi jahikull. Teda peeti väga väärtuslikuks ja müüdi Euroopa eri paikadesse, samuti Kesk-Idasse. Praegu kuulub ta looduskaitse alla. Hahk on väga levinud lind. Tema sulgi kogutakse rõivatööstuse jaoks ning ta on looduskaitse all.

Kakuliike on kaks, kellest teine, lumekakk, hakkas Islandis pesitsema alles eelmise sajandi vahetusel kliima soojenemise järel. Lisaks sellele on saarele ilmunud 8 muud uut linnuliiki, nende seas eri kajakaliike, vart ja metspart.

Varblasi pesitseb Islandil vaid 9 eri liiki, kuna puid ja putukaid on liialt vähe. Ronk, lumetsiitsitaja, urvalind ja pöialpoiss pesitsevad Islandil aastaringselt. Suvel võib kohata linavästrikku, rästast ja kiivitajat. Pärast 1940. aastaid on registreeritud ka mõned kuldnokapesad. Räästapääsuke, suitsupääsuke ja hallrästas on siinseal üritanud pesitseda, kuid ei ole paikseks jäänud.

Üks tuntuimaid karklinde on koovitaja.

Island on Euroopa tähtsaim vee- ja merelindude pesitsemisala. Põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Suurim osa pesitseb neist Myvatna järve ümbruses Põhja-Islandil. Näiteks kõik metspardi liigid, keda Islandil leidub, pesitsevad just seal. Ranniku järsud kaljuseinad on soositud merelindude elupaik. Muuhulgas võib seal kohata veetlevat kirjunokalist lunni. Merelinde ja nende mune on inimesed traditsiooniliselt toiduks tarvitanud.

Putukad

Islandis on registreeritud ühtekokku 800 putukaliiki. Nagu mujalgi arktilistes maades moodustavad suurima rühma kärbsed, sääsed ja kihulased. Mardikad ja herilased ning herilaste sugulasliigid on samuti laialt levinud. Liblikatest elavad Islandis vaid koiliblikas ja ööliblikas. Mõnikord lendab saarele suurte parvedena ka muid liblikaliike, kuid tavaliselt ei pea nad talvele vastu.

Roomajad ja kahepaiksed.

Roomajaid ja kahepaikseid Islandis ei leidu.

Kalad

Siseveed
Islandi jõgedes ja järvedes elutsevad jõeforell ja eri lõhelised. Teised levinud kalaliigid on angerjas ja suur ogalik. Ükski nendest kaladest pole magevee kala, vaid nad kuuluvad merevee kalade hulka, kes on kohanenud magevee tingimustega.