Islandi hobune

Islandi hobuse ajalugu ulatub 9. sajandini, kui sisserändajad tõid koos muude koduloomadega kaasa hobuse. Vanade allikate järgi eksisteeris Põhja-Euroopas tuhat aastat tagasi hobusetõug nimega Equus-Scandinavicus. Tema puhtad järglased elavad Islandil. Tõupuhtuse säilitasid nad tänu maa isoleeritud asendile. Islandi hobune on tänapäeval täiesti ainulaadne. Erinevalt tavalistest hobustest on nad viiesammulised. Lisaks sammule (käigule), traavile ja galopile valdavad nad küliskäiku (passi) ja tölti.

Hobused on olnud kogu ajaloo vältel saare elanike jaoks väga olulised loomad. Muinasajal austati hobust ja tal oli mütoloogias sama tähendus nagu vägilastelgi. Tänapäeva hobuste nimed pärinevadki peamiselt mütoloogiast. Väga levinud on nimetada ratsabaase või hobuseid muinasaja jumalate ja kangelaste nimede järgi. Hobustest jutustavad mitmed Islandi saagad ja seal esinevad nad peamiselt viikingite sõjaratsude näol. Head hobused olid au sees ja nad maeti koos sangaritega ühte hauda.

Sadu aastaid on islandi hobune olnud peamiseks liikumis- ja töövahendiks. Nagu eesti hobunegi, on ta olnud asendamatuks abiliseks. Esimene auto jõudis Islandile 1904. aastal ja pärast seda vähenes ka hobuse tähtsus inimese igapäevastes tegemistes. Islandlased ei ole siiski oma hobustest loobunud, neid on saarel umbes 80 000 (Eestis ainult 5 000), mida pole sugugi vähe, kui võrrelda seda elanike arvuga, mis on umbes 290 000 (2003. a.).

Hobuseid kasutatakse tänaseni lambakarjatamises. Lambad on suvel suurte karjadena teatud vahemaade taga hajali. Samuti on islandi hobused populaarsed turismi- ja ekspordiobjektid. Eksootilisele ratsaretkele pääseb pea kõikjal Islandil.
Hobused kuuluvad Islandi loodusesse ja maal hoitakse neid vabana suurtes karjades. Vaid talvperioodiks tuuakse nad asulate lähedale.

Islandi hobune on maailmas väga populaarne. Eestis saab nende loomadega tutvust teha Kohala mõisas (islandi hobune).

Soomes tegutseb islandi hobuse liit, mille kohta saab lugeda järgmiselt veebiaadressilt: www.islanninhevonen.net