Geotermiline energia

Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandritevahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Islandi liikumatu maapind on kohati vaid mõne kilomeetri paksune ning selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samaaegselt ka põhjavett. Kuum vesi on taastuv energiaallikas, mida islandlased on õppinud arukalt kasutama – nt 85% elamutest köetakse kuuma veega. Mitmes kohas leidub kuumaveeallikaid, mis on nähtavad ka maapinnal. Selliseid kuumaveeallikaid leidubki maailmas kõige rohkem just Islandil. Geisreid, mille temperatuur on eriti kõrge, leidub rohkelt Kesk-Islandi vulkaanilistel aladel. Need on koondunud 14 erinevale allikaalale, kus leidub ka mullitavaid, kuumi mudaallikaid ja auravaid koopaid. Tähtsaimad geotermilise energia leiupaigad on Torvajökull´i liustik Hekla idapoolel ja Grímsvötn´i järv Vatnajökulli liustikul. Suuruselt järgneb neile Hengill´i piirkond, kust võetakse peamine Reykjavíki soojustamiseks vajaminev vesi. Mitme kuumaveeallika piirkonnast leiduvat väävlit kasutatakse tööstuses. Maa suurim allikas Deildartunguhver toodab sekundis rohkem kui 150 liitrit keeva vett. Purskavatest kuumaveeallikatest on suurim Lõuna-Islandil, Haukadaluris asuv Geysir, mille järgi nimetatakse ühtlasi ka kõiki mujal maailmas eksisteerivaid purskavaid kuumaveeallikaid. Geysiri vesi purskas omal ajal ligi 60 m kõrgusele. Nüüdseks võib Geysiri uhket veejuga näha vaid inimeste poolt kaasa aidatuna. Siiski, pärast 2000. aasta suvel toimunud maavärinat on allikas olnud tavalisest aktiivsem.