Teater

Islandi teater

Islandi teatrielu jälgides paneb imestama mitu asja, millele on keeruline seletusi leida. Teatrivaimustus, nii teatris käimine kui ka teatri tegemine, on olnud viimase aastasaja teisest poolest alates sedavõrd aktiivne, et teatud välismaalased arvavad saarel olevat peidus vähemalt miljon islandlast. Sest kuidas on kõigest 290 000 elanikuga riigil võimalik omada ooperit, raadio- ja televisiooniteatrit, nelja harrastusteatrit, balletitruppi ja vürtsina pajaroas veel mitmeid isetegevusrühmi? Võibolla põhjendab seda islandlaste suur armastus jutustuste vastu ning lugude vestmises teatri mõte ju peitubki. Kuna kodumaa kirjanikud jutustavad lugusid emakeeles, puudutab teater igaüht.

Ajaloost

Kuigi jutuvestmise suuline ja kirjalik pärand oli Islandile igiomane, on teatri kui kunstivormi algusaegade kohta raske kindlat ettekujutust saada. Siiski on teada, et ennemuiste kuulusid kohalikud rituaalid kindlalt pööripäevade tähistamisse. Hiljem asendati need kristliku kombetalitusega. Oletatavasti esinesid turuplatsidel etlejad, kes kaaslaste meelt lahutasid (samal moel nagu Skandinaavias ja mujalgi Euroopas). 16. sajandist on teada tants nimega vikvak, mis sisaldas draama elemente. Ka saagades, mis pandi kirja 12. ja 13. sajandil, on dialooge, mis sobisid näidendeisse. Näitleja nimetus leikari on kirjas vanades seadustes, mis on pärit 12. sajandist.

Kaasaegne teater tekkis 18. sajandi alguses, kui Skálholti kirikukoolis alustati iga-aastaste Herranótti-nimeliste pidustuste korraldamisega ja kus tseremoonia auks riietuti esinemiskostüümidesse. Üks noormeestest etendas piiskoppi ja teised muid tegelasi. Tegemist oli kindlasti näitemänguga. Kirjanik Sigurdur Pétursson kirjutas esimesed näidendid Holmbergi komöödiate vaimus ja pani kirikukooli noormehed neid tekste esitama. Ajavahemikus 1799-1820 olid igasugused esinemised ametivõimude poolt keelatud. 1846. aastal kolis kirikukool Reykjavíkki, ning seal jätkati taas näidendite esitamist. Ajapikku kujunes sellest meeldiv võimalus meelt lahutada. Tähtsaim teatritegemise poolt võitleja oli maalikunstnik Sigurdur Gudmundsson, kes käsitles teatrit kui olulist iseseisvusvõitluse vahendit. Tal oli kaks noort õpilast, Matthias Jochumsson ja Ingrid Einarsson, kes kirjutasid näidendeid islandi rahvapärimuste ja legendide põhjal. Jochumsson kirjutas 1862. aastal näidendi Útilegumennirnit (Lindpriid) ja Einarsson näidendi Nýársnóttin (Vana-aasta õhtu). Mõlemas näidendis osalesid kasvava pealinna gümnaasiumi noored õpilased. Lindpriid on enimlavastatud näidendeid islandi teatriajaloos. Sigurður Guðmundsson oli neid väheseid, kes islandi teatri eest kostis. Ta oli oluline taustategelane, kes lavastas näidendeid ning kavandas kostüüme, tegutsedes ühtlasi ka grimeerijana.

19. sajandil oli Reykjavík väike, taani keelt kõnelev linn ning seetõttu oli islandikeelsete näidendite kirjutamine ja etendamine väga oluline tegur islandlaste identiteedi kujundamisel. Mõlemad noored näitekirjanikud tõlkisid ka Shakespeare'i teoseid ning nii pandi alus välismaise klassika tõlkimisele islandi keelde.

Leikfélag Reykjavíkur

Esimesed teatripiletid müüdi 1854. aastal. Pealinnas töötas palju harrastustruppe, mille eluiga jäi harilikult üsna lühikeseks. 1890. aastal eksisteeris kolm rühma, millest kaks moodustasid Leikfélag Reykjavíkur'i teatri (Reykjaviki teatriühendus). Leikfélag Reykjavíkur on tänapäeval tuntud linnateatrina. Algselt tegutsesid näitlejad amatööridena ning teenisid elatist muudes ametites. Esimesed elukutselised näitlejad said vastava koolituse Kopenhaagenis 1920. aastail ning 1930.aastatel töötasid teatriühenduses juba mitmed näitlejakoolituse läbinud artistid. Leikfélag Reykjavíkur muudeti ametlikult teatriks alles 1963. aastal. Tjörnin’i (e Tiigi) ääres asuvas Reykjavíki keskuses pesitsevale teatriühendusele on aastakümneid kuulunud hoone IÐNÐÓ, mis on jätkuvalt teatri käsutuses. Ent alates 1989. aastast tegutseb Leikfélag Reykjavíkur uue Reykjavíki Keskuse ruumides.

Rahvusteater

Sigurður Guðmundssoni poolt juba 19. sajandi alguses juurutatud mõte oma rahvusteatrist sai teoks sajandivahetusel. 1907. aastal algatati kampaania ehitustööde alustamiseks. Siiski kulus veel aastaid enne, kui islandlaste unistused teoks said. Rahvusteater avati 1950. aasta kevadel. Uues teatris oli 660 istekohta. Selleks ajaks oli jõutud nii kaugele, et näitlejatega sõlmiti ametlikud töölepingud. Praegu kuulub teatrisse kümnete kaupa alalisel palgal olevaid näitlejaid. Igaüks teeb aasta jooksul kaasa 10-14 esietenduses, 300-400 näidendis 90 000-100 000 vaatajale. Väiksema mastaabiga etendused jõuavad Rahvusteatri esituses ka maakohtadesse ja koolidesse. Samuti käiakse esinemas välismaal. Esinetud on kõikjal Põhjamaades, Kanadas, USAs ja Euroopa eri paigus.

1991. aastast on Rahvusteatri direktoriks Stefán Baldursson.

Teised teatrid

Islandi teatrikool asutati 1978. aastal ning kooli lõpetanud said tuule tiibadesse asutades uue teatri nimega Alþýðuleikhúsið (Rahvateater).

Rahvateatril on oma balletikool ja 1973. aastal loodi nn Islandi Ballett e Íslenski dansflokkurinn. Igal aastal on kavas uued teosed.

Ka lastele tehakse teatrit. Talvel etendus Rahvusteatris Astrid Lindgreni Vennad Lõvisüdamed. Ka kõige väiksemate vaatajate peale on mõeldud. Üldiselt kirjutavad islandlased lastenäidendeid, toetudes seejuures samadele allikatele nagu täiskasvanutegi puhul, st jutustustele, pärimustele, müütidele ja islandlaste igapäevaelule.

Islandi ooper ühendab ooperimuusikat armastavaid lauljaid ja muusikuid, kes said endale ooperimaja vanast ruumikast kinost 1980. aastal. Lavale on toodud mitmeid suurejoonelisi teoseid, näiteks Aida.

Akureyri teater on ainuke kutseline teater, mis asub pealinnast väljas. Maapaikades tegutseb rohkelt harrastusteatreid, kes hoiavad üleval üldist teatrivaimustust. Harrastusrühmade arv võib ulatuda hooajati seitsmest kaheksakümneni.

Isalandi raadio alustas tööd 1931. ja televisioon 1966. aastal. Neil kummalgi on olnud oluline roll islandi näitekirjanduse talletamisel. Teleteatris viimase kahe aasta jooksul toodetud näidenditest põhinevad kakskümmend islandi kirjanike loomingul. Raadioteatris on oma kirjanike loomingu põhjal loodud 18 kuuldemängu.

Näitekirjandus

20. sajandi kahel esimesel kümnendil sündisid mitmed islandi näitekirjanduse suurkujud nagu Fjalla-Eyvindur või Galdra-Loftur. Guðmundur Kambani Við morðingjar (Meie, mõrtsukad) on esimene näidend, mida etendati ka välismaal. Shakespeare, Strindberg, Molière ja Schiller said islandlastele tuntuks 1920. aastatel. Pärast seda on populaarsust võitnud paljud välismaised näidendid.
Islandikeelne näitekirjandus, mis peegeldas enamjaolt islandlaste igapäevaelu, sai alguse 1960. aastatel. Tolleaegne Rahvusteatri juhataja Sveinn Einarsson nägi, et sellisel loomingul on rahvusliku identiteedi säilitamisel oluline roll täita. Umbes 40% Rahvusteatris ja Reykjavíki linnateatris lavastatud näidenditest põhinevad kodumaisel loomingul. See on ka üks põhjuseid, miks teater on jätkuvalt populaarne kõigi muude kaasaegsete meelelahutusvõimaluste kõrval. Vahemikus 1975 - 1980 esilavastus teatris koguni 30 islandi oma näidendit. Ja kuigi selline näitelooming kajastab ühe väikese kultuurirühma eluolu, on nende sisu üldinimlik.

Lisaks oma näitekirjanduse loomisele mugandatakse ka kodumaiseid romaane näidendeiks. Näiteks 1998-99 talvehooajal esitas Rahvusteater Halldór Kiljan Laxnessi romaani Iseseisvat võimu dramatiseeringu. Kaasaegsed islandi kirjanikud jätkavad nii ajaloolise kui ka tänapäevase eluga seotud teemade käsitlemist. Tähtsaimad tegijad selles valdkonnas on Ólafur Haukur Simonarson, Guðmundur Steinsson, Kjartan Ragnarsson, Þórunn Sigurðadóttir, Guðbergur Bergsson, Einar Kárason, Ólafur Gunnarsson, Karl Ágúst Úlfsson, Vigdís Grímsdóttir ja Birgir Sigurðsson.

Aadressid:

Information network for theatre groups in Iceland Laugavegi 8, 3rd floor 101 Reykjavik, tel +354 552 1001, +354 691 8008

Bandalag Íslenskra leikfélaga (Association of Icelandic Amateur Theatre Companies) Laugarvegur 96 101 Reykajvik, tel +354-551 6974, faks +354-562 2984 e-mail: info@leiklist.is

Félag Íslenskra leikara (The Icelandic Actors Association) Lindargata 6 IS-101 Reykjavik, tel +354-552 6040, faks +354-562 7706

Leiklistarskóli Íslands (The State Drama School of Iceland) Sölvhólsgata 13, 101 Reykjavik, tel +354-552 5020 E-mail: leiklist@ismennt.is

Leikskáldafélag Íslands (Icelandic Playwrights Society) c/o Mr. Ólafur H. Símonarson Spitalastigur 8, IS-101 Reykjavik, e-mail: ohs@mmedia.is

Íslenski dansflokkurinn (The Icelandic Ballet) Engjateigur 1 IS-105 Reykjavik, tel +354-567 9188

Íslenska Óperan (The Icelandic Opera) Ingólfsstræti, IS-101 Reykjavik, tel +354-552 7033

The Reykjavik City Theatre Listabraut 3 103 Reykjavik Tel. +354 568 5500 Faks: +354 568 0383 e-mail: borgarleikhus@borgarleikhus.is

The National Theatre of Iceland Lindargata 7 101 Reykjavik Tel. +354 585 1200 Faks: +354 585 1201 e-mail: leikhusid@leikhusid.is,