Rahvausund ja muistendid

Rääkides Islandist, ei saa mainimata jätta lugusid haldjatest ja kummalistest sündmustest, millele ei leidu mõistlikku seletust. Müüdid kuuluvad igapäevaellu ja haldjate olemasolu peavad paljud islandlased täiesti loomulikuks. Igaüks, kes on Islandil käinud, on tõenäoliselt kuulnud lugu sellest, kuidas maantee ehitusplaane muudeti, kuna tulevane tee oleks häirinud maavaimude kodurahu. Paljud inimesed on püstitanud kivikangruid, et need kaitseksid salapärastel aladel liikujaid.

Muistendid jagunevad erinevatesse rühmadesse. Kummituslood ja jutustused maavaimudest on tuntud ka väljaspool Islandit. Väga olulise rühma moodustavad lood nõidusest ja mustast maagiast. Nõialugude keskseks kujuks oli Sæmundur Fróði ehk Sæmundur Tark. Loe soome keeles: Sæmundur Tark pääseb kirikuõpetajaks Oddi.

Kummituslugudest on kuulsaim muistend köstrist, kes ka surnuna ei soovinud loobuda oma armastatust: Myrká köster

Palju jutustatakse tontidest ja hiiglastest. Hulgaliselt on ka kohanimedega seotud muistendeid (sugukonna- ja ajaloolised saagad, nt Egilli saaga, Njálli saaga). Hiidnaine Jórun on mõjutanud Þingvelliri ala nimede kujunemist: Jóru oru Jóra

Tuntumate haldjate ehk maavaimude muistendite hulka kuulub 18 lapse isa maavaimude riigist 

Eelpool mainitud muistendeid võib leida soomekeelsetelt kodulehekülgedelt ja need on suursaatkonnale tõlkinud Seija Holopainen. Trükis ilmunud islandi muistendeid leidub soome keeles Marjatta Isbergi poolt 1987. aastal tõlgitud ja toimetatud teoses Thorgeirðin härkä: Islantilaisia kansankertomuksia.
Eesti keelde on muinasislandi kirjandusest tõlgitud Vanem Edda (vanaislandi laulud), Noorem Edda: valik tekste, Tln: Eesti Raamat, 1990, Grettir Ásmundripoja saaga. Tõlkijateks R. Sepp, H. Sepamaa ja A. Alas ning Njálli saaga, 2001 (tõlkinud A. Alas).