Keel
Islandi keel
Ajalooliselt kuulub islandi keel Põhjagermaani, täpsemini öeldes Lääneskandinaavia keelkonda. Kõige lähemad sugulaskeeled on fääri ja norra keeled. Kui Islandi asustati (870 - 930 a pKr), olid saarele tulijateks enamasti Norra läänerannikuilt pärit asukad. Neil aegadel kõneldud norra keel oli islandi keele aluseks. Islandi keel on olnud väga vähe mõjutatud teiste keelte poolt, kuigi asustajate hulka kuulus teisigi skandinaavlasi ning isegi kelte.
Enne 13. sajandit puudusid islandi ja norra keele vahel olulised erinevused. Hiljem aga muutus norra keel märgatavalt. Islandi keel säilis muutumatuna ja seda just tänu tema kõrgetasemelisele kirjanduspärandile. Saagade kirjutamist alustati juba 12. sajandil. Ka saare eraldatus muust maailmast aitas kaasa algupärase keele säilimisele. Suhtlemine teiste rahvastega vähendas maa vaesust, samuti paranes laevastiku olukord. Tänapäeva islandlased suudavad hoolimata märkimisväärsetest foneetilistest muutustest kerge vaevaga esiisade kirjutisi lugeda, kuna vana keele ülesehitus ja sõnavara on sarnased tänapäeva keelele.
Grammatika poolest meenutab islandi keel germaani keeltest kõige rohkem saksa keelt, kuna sealgi on nimisõnad sooliselt eristatavad ja neljakäändelised. Erinevalt saksa keelest pole islandi keeles artikleid, vaid sõna määratus ja umbmäärasus eristuvad sõna sees (vrd nt ein Mann, der Mann – mašur, mašurinn). Käändeid on kokku neli: nominatiiv, akusatiiv, daativ ja genitiiv. Sõnad jagunevad naissoost (feminiinum), meessoost (maskuliinum) ja kesksoost (neutrum) sõnadeks. Arvsõnad 1-4 muutuvad igas soo- ja käändevormis. Omadussõnad muutuvad kõigis käänetes, sugudes ja arvudes ning nad omavad nii nõrka kui ka tugevat vormi. Tegusõnu puudutav grammatika on küllaltki keeruline. Tegusõnad käänduvad koos alusega. Nn nõrkadel ja tugevatel verbidel on eraldi pöördevormid. Kasutusel on viis erinevat ajavormi: preesens (olevik), imperfekt (lihtminevik), pluskvamperfekt (enneminevik) ja futuurum (tulevik). Lisaks sellele esineb verbidel kestev, tingiv, passiivne ja ühendav aspekt/ajavorm. Paljud tegusõnad saavad lõpu -st, mis muudab sõna tähenduse nt meedium-passiivseks või refleksiivseks. Imperatiiv e käskiv kõneviis moodustatakse liidete (tavaliselt liidetakse need verbi tüvedega) -šu, -du, -tu või -u (ainsuse vormis) ja -iš abil (mitmuse vormis).
Islandi tähestikus on üheksa eesti keelest erinevat tähte: Įį [au], Šd (heliline hammashäälik, vt inglise th), Éé [jee], Ķķ [ii], Óó [ou], Śś [uu], Żż [i], Žž (helitu hammashäälik, vt inglise th), Ęę [ai]. Islandi keeles on sõnarõhk esimesel silbil. Rõhulise silbi vokaal on pikk, kui talle ei järgne konsonanti või järgneb ainult üks konsonant. Sõnade õigekirjutus on süstemaatiline.
Islandi keelepoliitika taotleb keele säilitamist võimalikult puhtana laensõnadest, kuna oma keelt peetakse üheks tähtsaimaks rahvusliku identiteedi hoidjaks. Peaaegu kõik uued sõnad leiavad islandikeelse vaste, mis ka üpris kiiresti kõnekeelde sulanduvad.
Tuhanded islandlased siirdusid suure väljarände perioodil elama Põhja-Ameerikasse ja Kanadasse. Kanadas, Winnipegis on nt New Icelandi linnaosa. Möödunud sajandist alates räägivad tuhanded inimesed islandi keelt ka Ameerika mandril.
Ka islandi keeles on murded, aga nende erinevused pole nii suured kui meil näiteks eesti kirjakeele ja võru murde vahel. Kuid siiski leidub paikkonniti piisavalt erinevusi, et tuvastada, millisest kohast keegi pärit on. Nüüd, kus enamus elanikkonnast koondub Reykjavķkki ja selle ümbrusse Lõuna- Islandis, on märgata keele ühtlustumist. Islandi keeleteadlased arvavad, et murded jäävad peagi ajalukku. Selle asemel võib pigem rääkida spetsiifilisest, elukutsetega seotud keelekasutusest, nn ametislängilistest keelelistest erinevustest.
Islandi keele õppimine ei tohiks tekitada raskusi, kuna eri käändevormide olemasolust arusaamine on meie keelt arvestades suhteliselt kerge. Ka islandi keele hääldamine ei valmista suurt probleemi.
Soomes saab islandi keelt õppida Põhjamaade Keelte Õppetoolis Helsingi Ülikoolis. Ülikoolides kus õpetatakse põhjamaade keeli, korraldatakse aeg-ajalt põhjamaade keelteprogrammi raames kursuseid. Iseõppijaile on saadaval mitmesugust inglisekeelset materjali. Eesti keeles pole tänaseni kahjuks ühtegi islandi keele õpikut koostatud.
Inglise keeles saab rohkem infot islandi keele kohta Omnigloti koduleheküljelt.