Islandi suursaatkond – Helsinki, Soome

Pohjoisesplanadi 27 C FIN-00100 Helsinki - Tel: +358 (9) 612 2460



Ameerika avastamine

Ameerika avastamine

Leifur Eirķksson purjetas Ameerikasse 500 aastat enne Kolumbust

shipweb

Pärast Islandi asustamist 9. sajandil jätkasid viikingid rännakuid lääne poolt edasi põhja suunas ja mitmed islandlased siirdusid Eerik Punase juhtimisel Gröönimaale. Sealtkandist sooritati aga uusi retki läände. Eerik Punase poeg, Islandis sündinud Leifur Eirķksson, kutsutud ka Leifur Õnnelikuks, astus oma meestega umbes aastal 1000 esimese eurooplasena 500 aastat enne Kolumbust Põhja-Ameerika mandrile,.

Leifur Eiriksson kuulis läänes asuvast maast ühe teise islandlase, Bjarni Herjólfssoni käest, kui too oli merele eksinud, olles purjetanud liialt kaugele läände. Bjarni ei soovinud tundmatul maal randuda, vaid naasis Gröönimaale. Juttudest innustununa kogus Leifur oma mehed ja purjetas täpsemalt kontrollima Bjarni lugude tõelisust. Leifur ja tema meeskond leidsid maa ning nad randusid Põhja-Ameerika idarannikul. Randumispaigale anti nimeks Helluland (Baffin Island). Hiljem seilasid nad piki rannikut lõuna poole ning veetsid kuid kohas, mida hakati kutsuma Vķnland’iks e Veinimaaks. Leifur naasis meestega Gröönimaale. Kui kuuldused uuest maast levisid, purjetasid mitmed islandlased ja gröönlased Veinimaale. Nende hulgas oli ka nasi, kuna eesmärgiks oli maale püsiva asustuse rajamine. Veinimaa asustamine siiski ebaõnnestus ja rändurid tulid mõne aasta pärast tagasi koju.

Kogemused salvestusid suulise pärandina, kuni lood saagadesse kirja pandi. Just Veinimaa saaga ja Gröönlaste saaga kirjeldavad neid reise. Levinuim seletus selle kohta, miks Veinimaa avastamine ei tekitanud suuremat vaimustust maailmas laiu alasid vallutanud põhjala viikingite hulgas on see, et avastus jäi väga hilisesse perioodi arvestades viikingite vallutusretkede tippaegu – uute maade vallutamise ind oli juba raugemas.

Jutustused reisidest kamdusid koos islandlastest palveränduritega ka Paavstini Vatikanis ning on teada, et mungad kirjutasid üles kõige meeldejäävamad lood. Esimene nimeliselt teada eurooplasest naine, kes elas Ameerikas, on islandlasest Gušrķšur Žorbjarnardóttir. Tagasitulles tegi ta palverännaku Rooma ning tema kogemused on arvatavsti kirja pandud munkade poolt.

2000. aastal peeti Leifur Eirķkssoni aastat nii Islandis, Kanadas kui ka Põhja-Ameerikas. Pidustuste hulka kuulus islandi viikingite laeva "Ķslendingur" purjereis Leifur Eirķkssoni ajaloolist teed mööda. Laev kulges Reykjavķkist Gröönimaale ja sealt New Foundlandisse.



 

 

Leturstęrš: